Milleks meil on vaja kehalist kasvatust?

        Kehaline kasvatus on väga tähtis , sest meie lihaseid ning aitab tervisele.arendab    
Ameerika Ühendriikide president (1801-1809) Thomas Jefferson on öelnud: "Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine."
“Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuoleku taseme.” (Kaldmäe&Piisang, 2003).
Hariduse sisu on püütud mitmel moel määratleda, ja me oleme oma ametlikes dokumentides vastu võtnud määratluse, et haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide kogu – ja siis veel üht-teist sinna juurde. Aga kas me mõtleme sellele, et siia kuuluvad ka kehalised oskused, vilumused, väärtused ja käituminegi? Ilmselt ei teadvustata seda mitte üksi ühiskonnas laiemalt, vaid ka meie haridusasutustes, kes justnagu oleksid kutsutud ja seatud mõistma seda, mil määral kehalise hariduse osa on osa haridusest kui tervikust. ( Aaviksoo, 2001).
Liikumisharrastuse osatähtsusele laste hulgas tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine lapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust peetakse alati normist kõrvalekaldeks.(Maiste 1999: 129). Teravnenud on vajadus kompenseerida laste ekraanide ees istutud tunde, olmemugavusi, linnastumist, ülemäärast stressi. Ei ole võimalik kõiki õpilasi kaasata sportima, seega jääb koolidele mõneti igaveseks ülesandeks laste aktiivse liikumise tagamine.
Toitumine ja füüsiline aktiivsus on inimese tervise kaks alustala. Toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineid õigetes kogustes ja tasakaalustatult. Toit võib tervist kaitsta, kuid ka kahjustada (kiirtoit, liigne suhkru/soola tarbimine jne). Tervislik toitumine on otseselt seotud meie enesetundega – aitab meie organismi korras hoida, suurendab töövõimet ja parandab üldist heaolu.

 

Koostanud: Romet

 

See on nüüd minu väike video Männiku karjäärist, loodusest jne. Head vaatamist ning naermist!

Koostanud: Richard ja Jakob!

Rongide Kohta

Eesti raudtee rongid hilinevad kuni 20 min, kuna hetkel käib rööbaste parandus, ning peatustes avanevad uksed ettenähtud kohast

Lääne-Eestis on madalad perroonid aga Tallinnas kõrged,küsimus on selles, miks avanevad uksed

Tallinnas mõnes peatuses ikkagi madalale perroonile. Nad ei ava kõiki rongiuksi kõrgetele ooteplatvormidele, kuna on olemas lapsed, vankriga reisijad, nägemispuudega isikud, pensionärid ja teised inimesed, kellele oleks nt. madalale ooteplatvormile kohandatud uksest sisenemine või väljumine kõrge ooteplatvormiga peatuses väga ohtlik. Me saame aru, et paljudele reisijatele tundub ooteplatvormi-vaheline auk väga väike ja kergesti ületatav, kuid Elektriraudtee ei eira sellises olukorras vähemuses olevate reisijate ohutust. 

Joonas, Andres

Kultuurihuvilised...või mitte?


Statistika:

Meie statistika seisneb selles, et uurida välja palju Eesti inimesed
kultuuriasutusi külastavad. Käisime inimesi küsitlemas Viru Keskuses
ja Vanalinnas. Küsitluses kokku osales 20 inimest:( 3 meest ja 17
naist, erinevates vanustes.
Lahutasime oma grupi kaheks: Diktofoniga küsitlejad ja
küsitluslehtedega küsitlejad.
Küsimused olid mõlemal grupil samad:

Kui tihti külastate kultuuriasutusi? ( teater, kino, erinevad kontserid)
Palju raha Te aastas meelelahutuse peale kulutate?
Kas te olete enda meelest kultuurne?
Mida Te viimati vaatamas käisite? Kuidas meeldis?

Naised olid vanuses 14-79 aastat
Mehed olid vanuses 16-35 aastat
Kõige rohkem külastatakse kultuuriasutustest 1. Kontserdisaal
Kinosaal
Muuseumid
Teater

Raha kulutatakse kultuuri peale keskmiselt 50-600 eurot.
Enamik kodanikest pidasid ennast kultuurseks.

Artikli jaoks intervjueerisid ja analüüsisid Ingrid,Luisa,Marit,Astra,Rebekka.

Natuke Nalja

              





          MA ARVAN, ET SEE ON KÕIGILE JUBA TUTTAV

        LOOGILINE!!!

  SEE VÕIKS OLLA KÜLL!




                                                            BY: Kärt

Aiandusnurk

Tänases aiandusnurgas on meil juttu lilledest. Nagu vanasõna ütleb, et igal
linnul oma laul, nii on ka igal lillel oma värv ja lõhn. Kõik lilled on omamoodi
ilusad. Ka võilill on väga muljetavaldav. Arvate, et ma luuletan? Sugugi mitte.
Kui minu vanaema oma aias toimetas ja rügas kõvasti tööd teha, kõndis
parajasti üks välismaalane aiast mööda. Aed oli siis otsast lõpuni võililli
täis. „Kus te nii ilusad lilled saite“ uudishimutses võõras. Ka inimeste arvamused
lillede suhteds on väga erinevad. Üks tuttav ütles, et ainult roos ja nelk sobivad-
teised ei olegi õiged lilled.

Kuid milline lill on siiski praegu inimeste lemmik? Tegin väikese uurimuse
küsitlesitledes inimesi. Vastuseid tuli palju ja mitmesuguseid. Kõige rohkem
meeldis inimestele roos. Neid oli kolm vastust üheksast. Üks lisas veel, et
punane roos. Teised vastused olid sinilill, orhidee, tulp, rododendron, nelk ja
nartsiss.

Kuigi, et tänapäeval on lillede kasvatamine vähemaks jäänud, meeldib siiski
inimestele neid kinkida. Rohkem kingitakse lõikelilli. Nojah lõikelilled on
odavamad, kuid siiski püsivad potililled kauem, kui neid hästi hooldada. Aga
kui juba tõesti lõikelill osta-soovitatavalt värskem. Kui vaadata näiteks roose,
siis värskem on see, mis on kinnisem. Ja üks vastupidavamad lilli on nelk. Minu
vanaemale ükskord sünnipäevaks kingiti ja veel kuu aega peale sünnipäeva
püsis ilus.

Hea aedniku nipp: Parim aednik on see, kes iga hommik läheb oma lillekesi
vaatama. Nõnda näeb ta , mida lill vajab: kas tal on janu või vajab ta päikest jne.

Meie rühm lihtsalt armatab lillekesi. Ingale meeldib neid vaadata ja kinkida ning
tema lemmiktegevuseks on lillede pildistamine. Joanna arvates on lilled ilusad
ja lõhnavad enamasti hästi. Mulle (Janikale) meeldib lilledega kõike teha, sest
nad on nii vahvad.

Ja siin on veel mõned pildid eelmise aasta lilledest. Nüüd kontrollime ka teie
teadmisi. Mis on nende üleval olevate lillede nimed?

 Koostajad: Janika, Joanna ja Inga Maria

Küsitlus koolis

Küsitlesime  koolirahvast erinevate küsimustega,  et saada aimu meie kooli muusika- ja muu-maitsed  Kurvastusega peame teatama, et sellest ei tulnud erilist midagi välja. 

Reaktsioonid olid vägagi erinevad. :)

Meie esimeses videos küsisime 5.klassi tüdruku käest, kuidas ta suhtub Justin Bieberisse. Kahjuks me vastust ei saanud, ja lõpptulemust ehk näete isegi.

Siin küsisime Janika Mesi käest kas ta eelistab pigem kurgipurke, või purgikurke.

Viimaseks vastajaks valisime Joanna Juksi (saagem ta seismajäänud olematust arengust aru eks) , küsides, kas talle meeldib Justin Bieber või Edgar Savisaar, saime vastuseks šokeeriva vastusevormi. Nimelt, talle meeldivaad MÕLEMAD! Kas pole julm ? 

Koostajad: 

Le Superkitty (Christine Aasma)

Huuleneedi Fännnnn (Anni Grete Kullamaa)

Salapärane Delfiinipoeg (Helin Maria Ots)

Da Dr.Seenekorjaja  (Adele Kirzpuu)

Armands Škele imevise

BC Kalev/Cramo alistas 23. Aprilli toimunud meistriliiga poolfinaali avamängus BC Rakvere/Tarva seisuga 92:84. Mängu vahepeale mahtus ka Kalev/Cramo resulatiivseima mängija Armands Škele imekorv. Üleöö kuulsaks saanud kalevlane viskas mängu jooksul 19 punkti. Imekorvi viskas ta hetkel, kui Kalev oli taga 71:77. Lätlane viskas korvi poole väljaku pealt, ise seljaga korvi poole seistes ja käega nagu muuseas palli selja taha visates. Youtube's on Škele videot vaadatud üle 544 tuhande korra ja korvpalliliidu andmetel jõudis video ka BBC teleekraanile. Läti ja Leedu suurimate korvpalliportalide kõrval ilutses Šķēle ilukorvi video eile õhul ka näiteks 60000 fänniarmeega FIBA Europe Facebooki fännilehel, kus see oli üks enim kommentaare saanud postitus, vahendab basket.ee.

Koostaja: ElerinV 

Küsitlus

One Direction vs Justin Bieber One Direction sai 449312 häält Justin Bieber sai 427154 häält Viru Keskus vs Solaris Viru keskus sai 9213 häält Solaris sai 9561 häält UFO vs Superman UFO sai 250876 häält Superman sai 250876 häält Tea vs Leiu Tea 1 Leiu 1 By:Maria

Nähti UFOt

Möödunud 1.aprillil nähti Pärnus mere kohal sõitvat kahtlast ümmargust sõidumasinat. Üks paar, kes oli sinna läinud romantilist päikeseloojangut nautima, sai väga suure ehmatuse osaliseks. Nimelt lendas merekohal imelik seadeldis. Paar möönab, et kuigi see võis olla inimeste mingi uus väljamõeldis, oli masin siiski ebaharilik. Naine: „Masinal vilkusid tuled, rohelist värvi.“ Parajas shokis olid ka Eesti teadlased: „Pärnus pole me küll UFOsid kohanud. See on väga imelik...“ Kuid veelgi imelikum on see, et keegi ei näinud kust see tuli. „Lihtsalt järsku oli ja kõik,“ ütleb mees. „Lõpuks hakkas see üldse linna kohal Tallinna poole minema. Vot see oli ikka paras nali,“ tõdeb ta. „Me helistasime politseisse, kuid nood ütlesid, et ärge kujutage ette. See ajas nii marru, me vahutasime vihast,“ lausub naine, „ nii me hakkasimegi seda ise jälitama. Kusjuures ise tulime just Pärnusse puhkama.. Aga see oli siiski põnev, pealegi, kuidas sellist asja jätta?!“ Paar on väga jutuhoos: „Me sõitsime Tallinnasse välja, seal hakkas ta liikuma Tallinna Tehnika Ülikooli poole. See óli väga-väga imelik. Kui me täitsa seal kohal olime, UFO hakkas maanduma. Meie enam midagi teha ei saanud. Mõtlesime küll sisse joosta, ja karjuda, et UFO tuleb, aga enam ei jõudnud,“ sõnab naine. „Ega me poleks jõudnudki, nad ju jooksid ise ka juba välja,“ lisab mees. „Kui seadeldis oli maandunud, oli kõigil närv päris pingul. Trepp lasti masinast välja, ja välja astus, mingi inimene ning too karjus inglise keeles: „APRILL,“ ja naeris,“ muigas ka paar. „Lõpuks tuli välja, et ameeriklased tahtsid Eestile aprillinalja teha, ning neil olid selleks vajalikud masinad ka enam-vähem olemas. Natuke tuunimist ja nii. Praegu on sellele naljakas järele vaadata, kuid tol hetkel oli see küll hirmus,“ naeravad nad. „Eks see aprillinali tuli neil välja ka.“ Intervjueeritavad jäävad anonüümseteks. Pilte:

Koostanud: Leiu&Tea