Milleks meil on vaja kehalist kasvatust?

        Kehaline kasvatus on väga tähtis , sest meie lihaseid ning aitab tervisele.arendab    
Ameerika Ühendriikide president (1801-1809) Thomas Jefferson on öelnud: "Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine."
“Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuoleku taseme.” (Kaldmäe&Piisang, 2003).
Hariduse sisu on püütud mitmel moel määratleda, ja me oleme oma ametlikes dokumentides vastu võtnud määratluse, et haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide kogu – ja siis veel üht-teist sinna juurde. Aga kas me mõtleme sellele, et siia kuuluvad ka kehalised oskused, vilumused, väärtused ja käituminegi? Ilmselt ei teadvustata seda mitte üksi ühiskonnas laiemalt, vaid ka meie haridusasutustes, kes justnagu oleksid kutsutud ja seatud mõistma seda, mil määral kehalise hariduse osa on osa haridusest kui tervikust. ( Aaviksoo, 2001).
Liikumisharrastuse osatähtsusele laste hulgas tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine lapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust peetakse alati normist kõrvalekaldeks.(Maiste 1999: 129). Teravnenud on vajadus kompenseerida laste ekraanide ees istutud tunde, olmemugavusi, linnastumist, ülemäärast stressi. Ei ole võimalik kõiki õpilasi kaasata sportima, seega jääb koolidele mõneti igaveseks ülesandeks laste aktiivse liikumise tagamine.
Toitumine ja füüsiline aktiivsus on inimese tervise kaks alustala. Toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineid õigetes kogustes ja tasakaalustatult. Toit võib tervist kaitsta, kuid ka kahjustada (kiirtoit, liigne suhkru/soola tarbimine jne). Tervislik toitumine on otseselt seotud meie enesetundega – aitab meie organismi korras hoida, suurendab töövõimet ja parandab üldist heaolu.

 

Koostanud: Romet